29 September 2009

Kogemuste vahetamine Eidaperes

Tere!

Nüüd saan kirjutada jälle juhtumustest, millest ise ka osa võtsin ning seetõttu on neid mul mõnevõrra kergem ka kirjutada - noh, mäletan paremini neid lihtsalt.

Tekkis siis idee, peale seda, kui olin "kuskilt mujalt" naasnud, et istuks ja arutaks meeskonnaga vahepeal toimunud sündmusi. Selline jõugusisene kogemustevahetamise programm justkui moodsas keeles väljendatult. Mõeldud-tehtud. Mõisnik pakkus välja ka kohaks Eidapere. See on väike kuulsusrikas asula Raplamaal (vist). Eriti kuulsusrikkaks on teinud selle kohalik lehmala (farm - välismaa k.), kust on tõusnud mitmed tuntud lehmad ja nende treenerid. Punik ja Tähik on lausa Nõukogude Liidu koondisse jõudnud aga see selleks.

Ühel hommikul siis asusimegi baasist teele. Üksus oli komplekteeritud 75 protsendiliselt ehk siis puudus Salakutt, kes pidi õhtul liituma. Sõit läks kenasti, kütuse tankimised möödusid ka suuremate tulekahjudeta. Teepeal põikasime läbi ühest asulast, usun, et oli ehk Kurtna, kus külastasime mootorrattamuuseumi. Oli täitsa huvitav. Lahe vana oli muuseumi administraator ka. Rääkis pikalt juttu ja oli igati muhe vend oma vanusele vaatamata või äkki just tänu vanusele (80-aastane võitleja oli kuskil). Eksponaate oli kõiksuguseid, vaadake paari pilti ka, mis üles panind ning minge ise ka kohale. Pilet pole kallis ja üldse. Maja taga olid ilmselt linnud kartulikrõpsude pabereid prügikastist välja loopinud. Ka põnev seik tegelikult. "Aga istung jätkus, härrased", parafraseerides klassikuid.

Vaade motomuuseumi 1. korrusel


Motomuuseumi eksponaate


Raplas ostsime joogi ja söögikraami. Tekkis ka mõte (ammu enne oli tekkinud vajadus) keha kinnitada. Selleks sobis mingi kõrts. Rattad pargitud, söögid tellitud. Taevas tõmbas aga tumedamaks ning oh, jah, tuli nii, et vähe ei olnud. Nii tugevat vihma polnud juba mõnda aega näinud. Sügasime mõtlikult kukalt või habet (kellel oli parajasti) ning otsustasime mingi hetk siiski sõitu jätkata.

Rattad vihmases Raplas


Ette rutates võib öelda, et peale lühikest vaheaega sadas hiljem veel 8 või 9 tundi järjest. :( Kohale igatahes jõudsime. Nägime ära ka peatuspaiga, mis oli täitsa lahe. Algul oli väike hämming soojapuhuritega, mis pidid meie autosuvilaga liidetud telgis riided ära kuivatama ning meid endid soojendama. ca 2 tunnise asjatamise (ja telefoni teelmõningase kergema sõimlemise) järel sai puhurid kätte. Hiljem hoidis üleval põnevust elektrisüsteem, mis kippus puhurite pärast pidevalt kaitset välja lööma aga kuidagimoodi saime asjad lõpuks ikka tasakaalu ning õlled muudkui vähenesid.

Rattad Eidaperes


Ööbimispaik (autosuvila+telk)

Õhtul jõudis kohale ka Salakutt, kes oli otse Tallinnast töölt tulnud ning pidi hommikul jälle tööle tagasi minema. Ta ei hakanud selles suurt numbrit tegema. Kõva mees! :)

Muud siis polnudki, kui, et märjukest sai kenast sisse valatud, kuid keegi käpuli kõndimise treeninguid ei alustanud. Kogemuste vahetamisest, mis algul plaanis ja mille pärast kogu üritus ametlikult planeeritud sai, muidugi välja ei tulnud suuremat. Väga põgusalt ainult. Aga sellevõrra oli rohkem anekdoote ja muidu mula. Öösel toimus siis veel hoovis väike paarutamisring, mis tähendas seda, et hommikul käisin labidaga mättaid toomas, et haljastust taastada mõnes piirkonnas.

Hommikul oli ilm kena ja päike kõrgel. Salakutt oli juba varakult läinud tagasi leiba teenima. Väikesed kohvid ja võileivad ning külastatud kohalikku raba ja vaatetorni. "Kas minu kodumaa on tõesti NII ilus, vää!!?" (meenutus saatest "Maamees otsib naist"). "Pole paha" (V. Reilijan) tõesti. Mõisnik jäi piirkonda maha, et seal asjadel silm peal hoida. Mina ja Mulk sõitsime mõnda maad koos ning jätsime ühel ristmikul teineteisega nägudeni. Sõitsin Tallinnasse ning jah, ilm läks teepeal jälle vesiseks. Kohale jõudes olid taas riided vettinud. Kas amfiibmootorrattaid ka tehakse? Vägev igatahes! :)

Raba-Mulk (pane tähele meie lahedaid veste)

Kaunis kodumaa (vaade tornist)

0 comments: